Mii lij soti-oođõs?

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz eeʹjjest 2021 halltõõzz eʹtǩǩõshämstõõzz meâldlânji

Mâiʹd soti-oođõs miârkkšââvv muʹnne?

  • Soti-oođõõzzâst õõlmâs sosiaal- da sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl oođeet obbnes. Oođõõzz tueʹjjee riikk da kååʹdd.
  • Ânnʼjõžääiʹjest kååʹdd jäʹrjste õõlmâs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. 1.1.2021 vaʹsttõsvuõtt kääzzkõõzzi jäʹrjstummšest serddai 18 ođđ mäddkådda.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz âʹnne seʹst määŋgaid kääzzkõõzzid

Õõlmâs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz lie kääzzkõõzz, koid riikk teäggat piiđvääraivuiʹm. 1.1.2021 ääʹljeeʹl mäddkååʹdd jäʹrjste tõid.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzz lie ouddmiârkkân:

  • äävtiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzz
  • puõccipõrttkääzzkõõzz
  • njääʹlm sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõll
  • miõlltiõrvâsvuõtt- ja peäneckääzzkõõzz
  • jeäʹnnvuõtt - da päärnai vuäʹpstempääiʹǩ
  • rääʹves oummui sosiaaltuâjj
  • päärnaisuõjjlummuš
  • lämmsi kääzzkõõzz
  • ââʹǩǩoummi jeälstemkääzzkõõzz
  • dommhåidd
  • jååʹđtemkääzzkõõzz
  • pirrõs-sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõll

Soti-oođõʹsse lij tarbb, ǥu

  • oummu puärsme da taarbše määŋgnallšem, ânnʼjõʹžže veʹrddeeʹl jiânnai jeeʹresnallšem kääzzkõõzzid
  • oummu jie vuäǯǯ kääzzkõõzzid õõutverddsanji
  •  sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin lie viõǥǥteʹmes toiʹmmjemnääʹl
  • Lääʹddjânnam tällõsvueʹǩǩ lij vaiggâd da õõlmâs sektorr veälggââvv

Täävtõssân kääzzkõõzz, tiõrvâsvuõtt, õõutverddsažvuõtt

  • Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin vääʹldet ââʹnnma vääʹldet viõusmõõzz da jeänmõsân toiʹmmjemnaaʹlid.

Kääzzkõõzz ânnʼjõʹžže veʹrddeeʹl jeänab oummu tääʹzzest

  • Täävtõssân lij, što sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz lie toiʹmmjeei obbvuõtt. Rääid lie ânnʼjõõžž ooʹccab, ǥu kääzzkõõzz da håiddpälggaz jåʹtte soojjlubun. Vuäǯǯak kääzzkõõzz tuu jiijjâd vueʹjj mieʹldd da pueʹrmõs äigga. Piâzzak jåʹttlubun dåhttra da jeeʹres kääzzkõõzzid.

Vaʹlljeemväärr pueʹrad kääzzkõõzzid piâssmõõžž

  • Äʹššneʹǩǩen vuäitak vaʹlljeed ânnʼjõõžž veiddsab vaʹlljeemväärast, koʹst haʹŋǩǩääk sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Vuäitak vaʹlljeed mäddkååʹdd õhttõõzz, privat põrggâz leʹbe organisaatio kääzzkõõzz kõõskâst vaʹlljeemväär vuâlla kuulli kääzzkõõzzin. Äʹššniiʹǩǩid  mähss lij pukid seämma.

Äʹššneǩ vuäitt vaʹlljeed ânnʼjõõžž jeänab täättas mieʹldd

  • Vuäitak vaʹlljeed jeänab jiijjâd täätt mieʹldd dåhttar di sosiaalkääzzkõõzzid  kuulli vuäʹpstõõzz. Tõn õõl vuäitak vaʹlljeed pääʹnnhåiddampääiʹǩ, koʹst vuäǯǯak hååid.
  • Jos leäk dommhååid äʹššneǩ, vuäitak taarb mieʹldd vuäǯǯad äʹššneǩteäggaz da vaʹlljeed, ǩeäʹst vääldak jiõccad kääzzkõõzz.

Kääzzkõõzzi vaʹlljummša vuäǯǯ vieʹǩǩ

  • Taarb mieʹldd vuäǯǯak tuärj sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vaʹlljummša neʹttkääzzkõõzzâst, vuäʹpstemteʹlfoonâst leʹbe kääzzkõsoʹhjjeeʹjest.

Âʹlddkääzzkõõzz määŋgbeälšmâʹvve

  • Toimmpaaiʹǩin taʹrjjuum sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid tiuddeet ođđnallšem âʹlddkääzzkõõzzivuiʹm:
    • digitaalʼlaž kääzzkõõzz da vuäʹpstummuš
    • domoi puhttum kääzzkõõzz
    • liikkeei kääzzkõõzz.

Digitaalʼlaž kääzzkõõzz šeäʹštte ääiʹj

  • Juätkast tuu ââʹnnmest lie ânnʼjõõžž jeänab digitaalʼlaž kääzzkõõzz tuu pueʹrrvââjjam tuärjjan. Vuäitak ouddmiârkkân vaʹrrjed ääiʹj leʹbe kõõččâd äʹššneǩvuäʹpsteeʹjest neeʹttest.
  • Taarb mieʹldd vuäitak saǥstõõllâd ougglõsdåhttrin leʹbe sosiaaltuâjjlain virtuaalʼlânji neʹttkääzzkõõzzâst. Tät ooʹccad jååttmõõžž da šeäštt tuʹst ääiʹj.
  • Vuäitak håiddad aaʹššid õinn še teʹlfoonin leʹbe muâđđ muâttjest.

Kääzzkõõzz vuäǯǯ še domoi

  • Vuäʹpstempääiʹǩ piârtuâjjla puäʹtte taarb mieʹldd tuʹnne domoi. Seämmanalla še ââʹǩǩoummu vuäǯǯa kääzzkõõzz da vieʹǩǩ domoi. Jieʹttpääiʹǩest vuäǯǯak domoi vuõsshååid.
  • Liikkeei kääzzkõõzz, mâʹte čuâggambuuss, puäʹtte tuu ââlda.

Sääʹm ǩiõl soti-kääzzkõõzzin

  • Tuʹst äʹššneʹǩǩen lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned lääʹdd- leʹbe ruõccǩiõl di šõddâd kullum da vuäǯǯad äʹššǩiiʹrjid vaaldâšmaaʹššin lääʹdd- leʹbe ruõccǩiõʹlle.
  • Sääʹm ǩiõlin lij Lääʹddjânnmest veerǥlaž sââʹjj Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddin di Suäʹđjel tâʹvv-vuuʹdest. Tät miârkkšââvv tõn, što säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt håiddad aaʹššid jieʹnnǩiõlines sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst da puõccipõõrtâst.
  • Jos õhttsaž ǩiõll ij leäkku, tuâjjlažkååʹdd âlgg ainsmâʹtted, što fiʹttjak, mäʹhtt tuu ääʹšš hååidat.

Ǩirrsõs håidd da tuärjj staanân

  • Juätkast vuäǯǯak pukin vaʹǯǯlumus pääiʹǩest hååid veiddsõs peiʹvvrâʹttem puõccipõõrtâst. Täk lie Lääʹddjânnmest 12. Tän nalla ainsmââʹttet čieʹppes da vueʹǩǩšõs hååid.
  • Kõõskõspuõccipõõrti õhttsaž peiʹvvrâttmõõžž taʹrjjee täujja taarbšum peiʹvvrâʹttemkääzzkõõzzid ânnʼjõõžž nalla.
  • Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzin lââʹzztet vuâsttavälddmõõžž jeäʹǩǩääi da neäʹttel-looppi.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid vuäitt vaaikted

  • Vuäitak vuässõõttâd ouddmiârkkân mäddkååʹdd nuõriväʹlddõõzzin, ââʹǩǩoummi da lämmsi suåvtõõzzin leʹbe äʹššneǩraatist.

Õõlmâs kääzzkâʹsttemlåppõs

  • Mäddkåʹdd oudd õõlmâs kääzzkâʹsttemlåppõõzz vuuʹd aazzjid. Låppõõzzâst peäggtet mõõn nalla kääzzkõõzzid ääiǥat mäddkååʹddest uʹvdded.
  • Mäddkååʹdd âlgg še peäggted, lie-ǥo kääzzkõõzz šõddâm låppõõzz mieʹldd.