Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem almosoovdânpyehtim

Eennâmkodde- já soti-uđâsmitmist vuáđuduvvojeh uđđâ eennâmkodeh, uđâsmittojeh sosiaal- ja tiervâsvuođâhuolâttâs rááhtus, palvâlusah já ruttâdem sehe sirdojeh uđđâ tooimah eennâmkuddijd. Uđâsmittem lii tárguttâs šoddâđ vuáimán 1.1.2020 rääjist.

Stuárráámus nubástus lii juáhu kuulmâ haldâttuv táásán. Puátteevuođâst Suomâ almos haldâttâh uárnejuvvoo kuulmâ tääsist, moh láá staatâ, eennâmkodde já kieldâ.

Jiešhaaldâtliih eennâmkodeh ráhtojeh tááláá eennâmkoddejuávu vuáđuld. Puátteevuođâst 18 eennâmkodded uárnejeh puoh kuávlus sosiaal- já tiervâsvuodâpalvâlusâid. Eennâmkuddijd sirdâšuveh meid eres tooimah IPI-kuávdáin, pargo- já iäláttâstoimâttuvâin, kuávluhaldâttâhvirgáduvâin, eennâmkuudij litoin já eres kieldâovtâstuumijn sehe kieldâin. 

Taat keeppid merhâšitteht sierâlágán sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs orniimist västideijee já kieldâi ohtsij lahâaasâtlij ornijdumij mere, ko tooimah sirdâšuveh masa 190 sierâ ovdâsvástádâsvirgeomâháást 18 eennâmkoodán. Uđâsmittem mield palvâlusâid pyehtih jođettiđ pyerebeht kuávlulávt täsitiädulii olesvuottân. 

Maid uđâsmitmijn háputtâleh? 

Uđâsmittem ulmen lii faallâđ ulmuid tááláást ovtviärdásub palvâlusâid, kepidiđ pyereestvaijeem- já tiervâsvuođâiäruid sehe tolliđ koloi šoddâm. Vuáđupalvâlusah nanoduvvojeh já digitaalliih palvâlusah annojeh ävkkin pyerebeht.

Staatâ västid vuosâsajasávt šaddee eennâmkuudij ruttâdmist. Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs maaŋgâ kanava peht jottee ruttâdem tahhoo oovtâkiärdánubbon já ulmui valjimrijjâvuotâ lasettuvvoo.

Uđâsmittem ulmen lii haldâšiđ pyerebeht almolii ekonomia koloid já visásmittiđ, ete ruttâ pijssáá. Haldâttâs 10 miljard euro šeštimmittomeereest suulân 3 miljard eurod lii tárguttâs finniđ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs uđâsmitmijn ive 2029 räi.  Kulmâ miljard euro šeštimmittomere juksâm váátá, ete koloh uážuh puátteevuođâst šoddâđ tuše 0,9 prooseent ivveest, ko tääl toh šaddeh 2,4 prooseent ihásávt.

Eennâmkodeh västideh maaŋgâlágánijn tooimâin

Uđđâ eennâmkuddijd sirdâšuveh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs lasseen 1.1.2020 rääjist čuávvooh tooimah:

  • sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs
  • kááijumtoimâ
  • pirâstiervâsvuođâhuolâttâs
  • eennâmtuálu já eennâmkuávlu ovdedem
  • kuávlui já toi iäláttâseellim ovdedem, irâttâs-, pargo- já iäláttâspalvâlusâi ornim sehe päikkilistem ovdedem
  • kuávlui kiävtu vuávám já stivrim, eennâmkoddekaavam sehe huksimtooimâ ovdedem
  • kyeli- já čäcituálu, čäcihuolâttâs vuávám sehe čäci- já merâhoittám
  • jotolâhvuáhádâhvuávám já kuávlulâš maađijtuálu
  • eennâmkodálii identiteet sehe kulttuur, mättim já lihâdem ovdedem
  • ohtsâškode torvolâsvuotâstrategian kullee kuávlulâš ráhtádâttâm.
  • eres kuávluliih tooimah moh adeluvvojeh laavâ vuáđuld.

Uđâsmittem váldulaavah

Tääl lii joođoost vijđes soti- já eennâmkoddeuđâsmittem valmâštâllâmpargo. Uđâsmitmân lohtâseijee váldulaavah láá čuávvooh: 

  • Soti-ornimlaahâ
  • Vuáimánpieijâmlaahâ
  • Eennâmkoddelaahâ
  • Ruttâdmân kyeskee laavah 
    • eennâmkuudij ruttâdemlaahâ
    • kieldâ vuáđupalvâlusâi staatâuásilaahâ 
  • Viärutmân kyeskee laavah
  • Pargoviehân kyeskee laavah
  • Vaaljâlahâasâttem
  • Almoshaldâttâhlaavah 
  • Ahvenanmaa